Liigu sisu juurde

On riike, kus ei saa nimetada piima alternatiivne piimaks, nt sojapiima peab kutsuma sojajoogiks, sest lehmapiimatööstus omab sõna "piim". Kontrollimiseks võrreldi mudelarvutuse tulemusi ka Taani Arla kasutatava kokkuostuhinna mudeliga.

  • Hämmastavad udarad - Alkeemia

Foto: Shutterstock Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab hakkama arvestama piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda, mida praegu ei tehta.

Miks piimatootjad piima rasva- ja valgusisaldust ei suurenda?

Loomulikult peab suurenema ka Eesti piima rasva- ja valgusisaldus. Eesti keskmine piimatoodang ühe piimalehma kohta oli Selle näitaja poolest oli Eesti Euroopa Liidus Taani järel teisel kohal, kusjuures piimatoodang lehma kohta on järjepidevalt ja peaaegu sirgjooneliselt suurenenud alates Eesti keskmine piima kokkuostuhind oli Selle näitaja poolest oli Eesti EL-is Seejuures pole märgata, et vahe märkimisväärselt väheneks.

toorpiima rasva kadu cryosauna rasva kadu

Eesti keskmine piima valgusisaldus oli Sellega oli Eesti EL-is Eesti keskmine piima rasvasisaldus oli Keskmine piima rasvasisaldus on Eestis vähenenud alates Kuidas need neli fakti omavahel seotud on ja kas neil on mingit tähendust Eesti piimandussektori tuleviku seisukohast?

Piimatoodang suureneb ja rasvasisaldus väheneb Eesti viimase 18 aasta statistika näitab, et samal ajal, kui keskmine piimatoodang on suurenenud, on piima rasvasisaldus vähenenud. Sama võib täheldada ka Eesti piimakarjade näitajaid kõrvutades.

Kaalulangus 3 paeva jooksul ilma soomiseta keskmise piimatoodanguga karjades on piima rasvasisaldus enamasti madalam.

Sellest tulenevalt on Eestis levinud müüt, et suure piimatoodanguga käib kaasas madal piima rasvasisaldus.

Mis juhtub pastöriseeritud piimaga? | KKK piimast, müüdid ja faktid | Farmi

Seega toorpiima rasva kadu võimalik ka suure keskmise piimatoodangu juures saada Eesti oludes suhteliselt suure rasvasisaldusega piima. Milline on olnud keskmise piimatoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse areng Kesk- ja Põhja-Euroopa nendes piimandusriikides, millega Eesti piimandussektorit sagedamini võrdleme?

toorpiima rasva kadu rasva poletamine kleebise ulevaade

Kõige suurem kasv on olnud Eestis, Lätis, Poolas ja Tšehhis. Selgub, et ka summaarne rasva- ja valgusisaldus 1 kg piimas on enamikus neis riikides suurenenud. Ainsad erandid on Eesti ja Läti, kus piima summaarne rasva- ja valgusisaldus on vähenenud.

toorpiima rasva kadu rasedate rasvapoletite votmine

Kõikides teistes võrdlusalustes riikides on samaaegselt suurenenud nii piima summaarne rasva- ja valgusisaldus kui ka keskmine piimatoodang lehma kohta. Joonis 1.

Keskmine piimatoodang ning summaarne piima rasva- ja valgusisaldus Eestis ja valitud EL-i riikides Joonisel 2 on esitatud rasva- ja valgu­sisalduse alusel standardiseeritud piima nn ECM piim kogus 1 kg toorpiima suhtes ja vastava riigi keskmine piima kokkuostuhind Joonis 2. Allikas: autori arvutused Eurostati ja Hanisch et al.

Kui võrrelda Eesti keskmist kokkuostuhinda Saksamaa omaga, siis arvestades Eesti piima väiksemat rasva- ja toorpiima rasva kadu ei ole realistlik, et piima kokkuostuhind Eestis oleks sama mis Saksamaal.

Seega ilmnes, et täiendavad kvaliteedinäitajad omavad suuremat selekteerivat mõju madalamates kvaliteediklassides ja väiksemat selekteerivat mõju Eliit klassis. Seega on uued Eliit ja Kõrgema sordi tingimused juba ainult mikroorganismide üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu kriteeriumide näol üsna hästi selekteerivad, mistõttu täiendavate kvaliteedinäitajate lausalisel määramisel poleks väga suurt mõju. See ei tähenda aga seda, et neid näitajaid ei peaks valikuliselt seirama. Piima kvaliteedi majanduslik väärtus Piima kvaliteediklasside visiooni rakendamise eeltingimuseks on, et sellest peaks tõusma nii piima tootjatele kui piimatööstustele majanduslikku kasu. Lihtsustatud öeldes on eelduseks, et kvaliteetsemast piimast saab toota rohkem kvaliteetsemaid ning kõrgema hinnaga piimatooteid.

Kui piima rasvasisaldus aga ka valgusisaldus jätkab vähenemist, siis Eesti ja EL-i keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb. See tendents peaks Eesti piimandussektorit murelikuks tegema. Suurem rasva- ja valgusisaldus suurendaks toodangu väärtust On tõsi, et piima kokkuostuhinda mõjutab ka tööstuste efektiivsus ja seegi, kui suur turuosa on piimatootjate ühistutele kuuluvatel piimatööstustel. Kuid ilmne on, et suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast saab piimatööstustes rohkem lõpptooteid toota.

Kui Eesti piima rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis

Hämmastavad udarad Kui anname inimesele lehmapiima, siis ta kasvab kiirelt suureks, tema lihased arenevad, kuid aju ja närvid ei jõua sellele arengule sama kiirelt järgi Pole kahtlustki, inimene kasvab piimatoodetel väga kiiresti.