Liigu sisu juurde

Paastumine, kas see pole mitte lihtsalt nälgimine? Kuidas sa koostad oma menüü - kas võid süüa kõike ja kas piiranguks on ainult kaine mõistus? Eelistatavalt tuleks paastuda kõige kiiremal ja tegusamal päeval, mil söömiseks aja leidmine on niigi raskendatud. Kas siis kehamassiindeksi normis hoidmise eesmärgil või lihtsalt tervise parandamiseks.

Nende ajavahemike täpne pikkus sõltub inimese eelistustest ja sobivusest. Meedia kaudu võib jääda mulje, justkui see oleks mõni uus asi. Tegelikult on vastupidi, sest pigem on meile uus see, et iga nurga peal asuvad kohvikud, tanklad, Wolt jne ning toit pole lihtsalt energiaallikas, vaid ka sotsialiseerumise lahutamatu osa. Kindlasti on paljud kuulnud nõuannet: ära söö õhtul pärast kella 6.

Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine. Eelistatavalt tuleks paastuda kõige kiiremal ja tegusamal päeval, mil söömiseks aja leidmine on niigi raskendatud. Paastumise ajal on ka aju töövõime ning produktiivsus maksimaalne.

Millega see võrdub? Sööd kell 6 õhtusöögi ja hommikusöögini paastud. Pole ju midagi uut. Märgin ka ära, et ma ei ole toitumisekspert ega doktor. Igaüks otsustagu ise, kuidas ta toitub. Hindan mistahes valdkonnas praktikuid üle teoreetikute ning olen selle toitumisviisiga nüüd pikemalt tegelenud, katsejäneseks mina ise.

Mis on vahelduv tühja kõhuga dieet?

Miks otsustasid selle toitumisviisi valida? Sattusin selle juurde juhuslikult. Päeval oli mul palju tegemist ja tööd, õhtuti trenn, vaba aega nappis. Hommikusöögi tegemine ja söömine võttis aega ning lõunal kulus jällegi aega, et planeerida, kus ja mida süüa. Selline protsess käivitub näiteks toitainete puudusel: omaenda valke hakatakse lagundama energia ja uute molekulide ehitusblokkide saamiseks.

Miks intermittent fasting töötab?

Paastumine on üks parimaid autofaagia käivitajaid. Autofaagia on äärmiselt reguleeritud protsess: häired selles võivad olla seotud kasvajatega, neurodegeneratiivsete haigustega jne.

Kõik, mida pead paastumisest teadma Photo by bruce mars from Pexels Kui veel mõnda aega tagasi oli paastumine pigem kitsale ringkonnale tuttav protseduur, siis tänaseks on see saanud paljudele inimestele lausa elustiiliks. Samamoodi on muutunud ka suhtumine paastumisse — enamasti oli varasemalt suhtumine kui millessegi äärmiselt alternatiivsesse, siis nüüd omistatakse sellele palju kasutegureid, kirjutab Vianaturale toitumisnõustaja Eliisa Lukk.

Liiga palju või liiga vähe autofaagiat võib põhjustada terviseprobleeme. Kohe pärast autofaagia käivitumist aktiveeritakse ka tüvirakud rakud, mist võivad areneda ükskõik missuguseks keharakuks. Seega perioodiliselt paastudes võimaldame kehal uueneda. Seepärast on väga oluline sööma hakkamise periood: olles paastumisega käivitanud lagunemiseprotsessid ja aktiveerinud tüvirakud, peame pärast paastumist jälle ennast taastama, tervete ja tugevate rakkudega.

Näiteks väheneb paastumisel valgete vereliblede tase, mis paastu lõppedes sööma hakates taastuvad tüvirakupõhine immuunsüsteemi uuenemine.

  • Tana naitavad kaalulanguse napunaiteid
  • Intermittent Fasting - Paljas Porgand
  • Vana vana
  • Mida süüa?

Kvaliteetne toit siin väga oluline. Sõltuvalt kehakaalust ja -koostisest suudavad enamus inimesi ilma toiduta elada 30 või rohkem päevi kasutades ketokehasid, vabasid rasvhappeid ja glükoneogeneesi.

Kas nii pikalt paastumine on aga tervislik, on raske vastata. Pikaajalistele paastudele ka nädalat kestavatele praktiliselt teadusuuringud puuduvad, kuigi veepaaste on praktiseeritud ammu ja selleks on olemas isegi spetsiaalsed kliinikud. Et mitte ennast sildistada, aga elan New Yorgis ja sain selle katse viiendal päeval aastaseks. Jooksen pidevalt ringi ja mul on raske rutiinist kinni pidada.

millal keha poleb rasva vahelduva paastumise

Näiteks kas see kiirustas lapsehoidmise kontserdile, tööjärgsele HIIT-klassile või hilinenud rongile jõudmiseks, leidsin end pidevalt aega kontrollimas ja sain aru, et see on pärast kella 20 ja ma ei olnud õhtusöögiks midagi söönud.

See kitsikus jättis mulle kaks võimalust: ma võisin õhtusööki süüa kell 9 õhtul. Kumbki variant polnud minu jaoks ideaalne. Minu keelumatud aknad muutusid peaaegu iga päev ja suutsin säilitada distsipliini ainult seetõttu, et teadsin, et teen seda piiratud aja jooksul.

Kuidas vahelduv paastumine toimib?

See dieet sobib palju paremini inimestele, kellel on range päevakava. Smith hoiatas mind, et kaalulangus võtab selle dieedi ajal veidi aega ja ma leidsin, et tal on õigus, nii et see ei ole parim a kiire kõhu-rasva parandus. Kui toit polnud kättesaadav, siis paastuti ja pärast saaklooma või mõne muu toiduallika kätte saamist söödi. See ongi vahelduv paastumine, ainult et tol ajal ei tehtud seda lihtsalt teadlikult.

Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades - Terve Elu Keskus

Sama kehtib ka söömise ja paastumise kohta. Paastumine on mündi teine külg — kui sa ei söö, siis sa paastud. Kui me sööme, siis neelame toiduenergia näol alla rohkem, kui meie kehal on võimalik koheselt kasutada.

millal keha poleb rasva vahelduva paastumise

Osa sellest energiat on tarvis kusagile hoiustada, et seda oleks võimalik hiljem kasutada. Selle protsessi juures osaleb hormoon nimega insuliin. Söömise ajal insuliini tase meie kehas tõuseb, mis aitab üleliigset energiat hoiustada kahel järgneval moel: Süsivesikud lõhustatakse kehas eraldiseisvateks glükoosi suhkru üksusteks, mis seejärel ladustatakse nii maksa kui ka lihastesse. Selline süsivesikute ladustamisruum on aga piiratud ning kui see tase on saavutatud, hakkab maks üleliigset glükoosi rasvaks konverteerima.

Miks intermitent fasting töötab? Miks intermittent fasting töötab? – Reijo Väljak

Paastu erinevad liigid Paaste võib klassifitseerida ka selle järgi, mida toitained, vedelik paastuja paastuajal tarbib. Paastumine ei pruugi tähendada, et tuleb toidust täielikult loobuda, vaid võib ka piirata tavapärast toidukogust ning teha muutusi oma toitumismustrites.

Siin on loetletud mõned peamised paastu liigid: Kuivpaast — tegemist on kõige ekstreemsema paastuliigiga, mis välistab igasuguse toidu ja joogi teatud ajaperioodiks maksimaalselt 72 tunniks. Selle paastu juured on religioossed ja spirituaalsed ning see on soovituslik ainult arsti range kontrolli all.

Võib tarbida ka looduslikke taimeteesid, näiteks punasest ristikheinast, kummelist, kibuvitsast ja ingverist.

millal keha poleb rasva vahelduva paastumise

Perioodiline paastumine ja selle alaliigid Perioodiline paast on äärmiselt populaarne, kuna see ei tähenda toidust täielikult loobumist, vaid tuleb järgida reegleid, millal süüa tohib.

Perioodiline paast annab meie keha seedesüsteemile aega puhata. Kriitikud on arvamusel, et selline paastumine ei mõju hästi ainevahetusele, sama palju on aga ka uuringuid, mis väidavad vastupidist ning toovad välja just selle positiivset mõju ainevahetusele.

Kikkpoksija Hendrik Themas räägib intermittent fasting’ust | TerviseTrend

Kuna paastumise puhul tuleb kindlasti lähtuda organismi eripärast, siis soovituslik on järele proovida ning vaadata, kuidas keha sellisele perioodilisele paastumisele reageerib. Perioodilise paastuga võiks alustuseks proovida kord nädalas või kord kuus. Selle paastu puhul on reegel: 16 tundi ilma toiduta ning 8 tunni jooksul võib süüa. See ei tähenda meeletutes kogustes toidu tarbimist, vaid siiski järgida tasakaalustatud dieeti. Kaheksa tunni sisse võiks planeerida kaks toidukorda. Pole oluline, mis kell on päeva esimene toidukord, kuid tuleks arvestada, et lubatud toiduaken on 8 tundi.

millal keha poleb rasva vahelduva paastumise

Näiteks kui süüa esimene toidukord hommikul kell üheksa, siis viimane toidukord peaks olema enne kella viit õhtul. Pärast seda ei ole toit enam järgmisel 16 tunni jooksul lubatud. Proovida võiks mõned päevad ning vaadata, kuidas enesetunne muutub. Paljudele sobilik paast, kuna ei anna ette, millest toituma peaks.

Siinkohal tuleb jällegi silmas pidada, et kaloritega ei liialdataks ning järgida tasakaalustatud toitumise reegleid, mitte aga haarata rämpstoidu järele, vastasel korral võivad soovitud kaalulanguse asemel üllatada aga hoopiski lisakilod.

Samuti võib selline paastumine probleeme tuua neile, kel söömishäirete taust, seepärast pole paast neile ka soovitatav. Paastumise ajal võib kombineerida näiteks järgmisi toiduaineid: munad ja juurviljad, jogurt marjadega, grillitud kala või väherasvane liha juurviljadega, supp ja puuvili, rohkelt salatit väherasvase lihaga.

Päev-kaks enne paastu alustamist on hea alustada kergema toitumisega, näiteks aurutatud juurviljadega. Lisaks võib see tekitada suuri isusid rämpstoidu vastu ja põhjusta ülesöömishooge. Kui toiduvalikud muutuvad kehvemaks ja ebatervislikuks, võib tekkida toitainetepuudus, mil ei saada ühest suurest toidukorrast kätte kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale.

Muidugi on sellel ka positiivne efekt nagu kõrgenenud energiatase, toidule ei pea mõtlema peaaegu üldse, rahasäästlik ja väga efektne rasva põletamiseks. Rakendades kõiki viise vaheldumisi … ehk hübriidmeetod on loodud, et ühendada kõikide paastumisrutiinide tugevused minimaliseerides nende nõrki külgi. Lisaks on rutiini toodud ka cheat daymillele järgneb tunnine paast.

Sissejuhatus: mis asi on vahelduv paastumine?

See on hea uudis kõikidele bodybuilderitele, kes armastavad oma cheat day-d. Kuna siin on tegemist juba aga mitme paastumisviisiga, võib see osutuda liiga keeruliseks ning nõuab ehk liiga palju eelnevat planeerimist.

Kuidas mina paastu rakendan? Mina rakendan paastumisviisi, mille eesmärk on olla ööpäeva jooksul 16 tundi järjest söömata. Selle ajavahemiku sisse jääb ka uneaeg. Päevased toidukorrad jäävad 8 tunnise akna sisse, mille jooksul süüakse ära oma ettenähtud päevane kaloraaž vastavalt eesmärgile.

Kui edukalt õnnestub paastuga kaotatud kilod eemal hoida?

Kokkuvõttes, ei ole ma kunagi mingi kindla tõekspidamise ohver, vaid kuulan oma keha. On kordi, kus nädalavahetusel väljun ma IF rutiinist, sest see sobib mu elustiiliga paremini. On kordi, kus söön paastuaknas ning rikun sellega küll paastu, kuid kuulasin sel hetkel rohkem oma keha või vaimset tervist.