Liigu sisu juurde

Sellise kontrollimise kulusid ei kanna sekretariaat; i aidata konventsiooniosalistel nende taotluse korral tuvastada ebaseadusliku jäätmeveo juhtumeid ja viivitamata edastada asjaomastele konventsiooniosalistele ebaseadusliku jäätmeveo kohta saadud teave; j teha koostööd konventsiooniosalistega ning asjakohaste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ekspertide ja vahendite saamiseks, et hädaolukorras konventsiooniosalistele kiiret abi osutada; k täita teisi konventsiooni eesmärkidega seotud ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents määrab. Konventsioon ei mõjuta mingil määral riikide suveräänsust oma territoriaalvetes, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega kindlaks määratud, ning suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele on nende majandusvööndis ja mandrilaval, ning kõikide riikide laevastiku ja lennuväe poolt navigatsiooniõiguste ja vabaduste kasutamist nii, nagu see on ette nähtud rahvusvahelise õigusega ja esitatud asjakohastes rahvusvahelistes kokkulepetes. Sekretariaat 1.

Konventsiooniosalised lepivad kokku, et vastavalt eri piirkondade ja alapiirkondade vajadustele tuleb asutada piirkondlikud keskused ohtlike ja muude jäätmete käitlemist ja nende tekke vähendamist miinimumini käsitlevaks koolituseks ja sellealase tehnoloogia edastamiseks. Konventsiooniosalised otsustavad asjakohaste vabatahtlike rahastamissüsteemide loomise. Konventsiooniosalised kaaluvad esialgset abi osutava uuendatava fondi loomist, et võimalikult vähendada kahju, mis hädaolukordade puhul kaasneb ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel juhtunud õnnetustega.

Konventsiooniosaliste konverents 1. Käesolevaga luuakse konventsiooniosaliste konverents. Esimest korda kutsub konventsiooniosaliste konverentsi istungi kokku UNEPi tegevdirektor käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt ühe aasta möödumisel.

d4 thermal scuth fat burner arvustused zotrim herbal kaalulangus kommentaare

Pärast seda peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid korrapäraste ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks konverentsi esimesel istungil. Konventsiooniosaliste konverentsi erakorraline istung peetakse siis, kui konverents peab seda vajalikuks või mõni konventsiooniosaline seda kirjalikult taotleb, tingimusel et kuue kuu jooksul arvates ajast, mil sekretariaat on edastanud taotluse konventsiooniosalistele, toetab seda vähemalt üks kolmandik neist.

Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ning võtab vastu oma töökorra ja asutatavate allorganite töökorra, samuti finantseeskirjad eelkõige konventsiooniosaliste finantsosaluse määramiseks konventsiooni alusel. Oma esimesel istungil arutavad konventsiooniosalised selliste lisameetmete võtmise vajadust, mis aitavad neil täita oma kohustusi merekeskkonna kaitsmisel ja säilitamisel konventsiooni raames. Konventsiooniosaliste konverents jälgib ja hindab pidevalt konventsiooni rakendamise tõhusust ning lisaks: a edendab asjakohase poliitika, strateegia ja meetmete ühtlustamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale; b arutab ja võtab vajaduse korral vastu konventsiooni muudatusi ja lisasid, arvestades muu hulgas olemasolevat teadus- tehnika- majandus- ja keskkonnateavet; c arutab ja võtab lisameetmeid, mis konventsiooni ja artiklis 11 nimetatud lepingute ja kokkulepete järgimisel saadud kogemuste põhjal võivad olla vajalikud konventsiooni eesmärkide saavutamiseks; d arutab ja võtab vajaduse korral vastu protokolle; e asutab selliseid kaalulanguse reaalsus naitab, mida ta peab konventsiooni rakendamisel vajalikuks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja tema allasutused, samuti riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, võivad konventsiooniosaliste konverentsi istungitel olla esindatud vaatlejana.

d4 thermal scuth fat burner arvustused kui teha vaikelapsed slim alla

Ohtlike ja muude jäätmetega seotud valdkondades tegutseval muul siseriiklikul või rahvusvahelisel, valitsustevahelisel või valitsusvälisel organisatsioonil või asutusel, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla konventsiooniosaliste konverentsi istungil esindatud vaatlejana, võib lubada osaleda, kui vähemalt üks kolmandik kohalolevatest konventsiooniosalistest ei ole selle vastu.

Vaatlejatele osavõtu võimaldamist ja istungil osalemist reguleeritakse konventsiooniosaliste konverentsi vastuvõetud töökorraga. Konventsiooni jõustumisest kolme aasta möödumisel ja edaspidi vähemalt iga kuue aasta möödumisel annab konventsiooniosaliste konverents hinnangu konventsiooni tõhususele ning vajaduse korral arutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo osalist või täielikku d4 thermal scuth fat burner arvustused uusima teadus- keskkonna- tehnika- ja majandusteabe põhjal.

Sekretariaat 1. Sellise kontrollimise kulusid ei kanna sekretariaat; i aidata konventsiooniosalistel nende taotluse korral tuvastada ebaseadusliku jäätmeveo juhtumeid ja viivitamata edastada asjaomastele konventsiooniosalistele ebaseadusliku jäätmeveo kohta saadud teave; j teha koostööd konventsiooniosalistega ning asjakohaste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ekspertide ja vahendite saamiseks, et hädaolukorras konventsiooniosalistele kiiret abi osutada; k täita teisi konventsiooni eesmärkidega seotud ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents määrab.

Sekretariaadi ülesandeid täidab ajutiselt UNEP, kuni konventsiooniosaliste konverents on artikli 15 kohaselt pidanud oma esimese istungi. Oma esimesel istungil määrab konventsiooniosaliste konverents ametisse sekretariaadi nende pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide seast, kes on andnud nõusoleku täita konventsioonist tulenevaid sekretariaadi ülesandeid.

Nimetatud istungil annab konventsiooniosaliste konverents ka hinnangu selle kohta, kuidas ajutine sekretariaat on täitnud lõikes 1 esitatud ja muid ülesandeid, ja otsustab nende ülesannete täitmiseks sobiva struktuuri. Konventsiooni muudatused 1. Konventsiooniosaline võib teha muudatusettepanekuid konventsiooni kohta ja iga protokolli pool võib teha muudatusettepanekuid protokolli kohta.

Nimetatud muudatusettepanekutes arvestatakse muu hulgas asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi. Konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Protokollide muudatused võetakse vastu kõnesoleva protokolli poolte istungil.

Sekretariaat edastab konventsiooni või selle protokolli muudatusettepaneku teksti, kui asjaomases protokollis pole sätestatud teisiti, konventsiooniosalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see vastuvõtmiseks esitatakse. Sekretariaat edastab muudatusettepanekud teadmiseks ka konventsioonile allakirjutanutele. Konventsiooniosalised teevad kõik nendest sõltuva, et konsensuse alusel kokku leppida kõigis konventsiooni kohta tehtud muudatusettepanekutes.

Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatus vastu istungil kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning hoidja edastab muudatuse kõikidele konventsiooniosalistele ratifitseerimiseks, heakskiitmiseks, ametlikuks kinnitamiseks või vastuvõtmiseks.

Lõikes 3 nimetatud kord kehtib iga protokolli muudatuste puhul, välja arvatud juhul, kui nende vastuvõtmiseks piisab istungil kohalolevate ja hääletavate kõnealuse protokolli poolte kahekolmandikulisest häälteenamusest. Muudatuste ratifitseerimis- heakskiitmis- vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt vastuvõetud muudatused jõustuvad vastuvõtnud konventsiooniosaliste vahel üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud vähemalt kolmelt neljandikult konventsiooniosalistelt, kes nõustusid asjaomase protokolli muudatustega, nende ratifitseerimis- heakskiitmis- vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta, kui kõnealuses protokollis pole sätestatud teisiti.

Teiste konventsiooniosaliste suhtes jõustuvad muudatused üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kõnealune konventsiooniosaline on oma muudatuste ratifitseerimis- heakskiitmis- vastuvõtmiskirja või dokumendi ametliku kinnitamise kohta deponeerinud. Selles artiklis «kohalolevad ja hääletavad konventsiooniosalised» tähendab konventsiooniosalisi, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Lisade vastuvõtmine ja muutmine 1. Konventsiooni ja selle protokolli lisad moodustavad konventsiooni või kõnealuse protokolli lahutamatu osa ning kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile või selle protokollidele ka viidet nende lisadele.

Kõnealused lisad piirduvad teadus- tehnika- ja haldusküsimustega. Kui kõnealuses protokollis ei ole tema lisade kohta sätestatud teisiti, kehtib konventsiooni või selle protokollide täiendavate lisade esitamisel, vastuvõtmisel ja jõustumisel järgmine kord: a konventsiooni ja selle protokollide lisad esitatakse ja võetakse vastu artikli 17 lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud korras; b konventsiooniosaline, kes ei nõustu konventsiooni täiendava lisaga või lisaga mõne protokolli kohta, mille pool ta on, teatab sellest depositaarile kirjalikult kuue kuu jooksul arvates kuupäevast, mil depositaar teatas lisa vastuvõtmisest.

Depositaar teavitab viivitamata kõiki konventsiooniosalisi igast sellisest saadud teatest. Konventsiooniosaline võib igal ajal asendada varasema vastuoleva seisukoha nõusolekuga ning seejärel kõnealuse konventsiooniosalise suhtes lisad jõustuvad; c kõigi konventsiooniosaliste d4 thermal scuth fat burner arvustused kõnealuse protokolli poolte suhtes, kes ei ole esitanud teadet vastavalt punktile b, jõustub lisa kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar teate välja saatis.

Kuumad pakkumised

Konventsiooni või selle protokollide lisade kohta muudatusettepanekute tegemine, muudatuste vastuvõtmine ja jõustumine toimub sama korra kohaselt nagu konventsiooni või selle protokollide lisade esitamine, nende vastuvõtmine ja jõustumine. Lisades ja nende muudatustes tuleb muu hulgas arvesse võtta asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi. Kui täiendava lisa või lisa muudatusega kaasneb konventsiooni või selle protokolli muutmine, ei jõustu täiendav lisa või lisa muudatus enne, kui konventsiooni või protokolli muudatus on jõustunud.

Kontrollimine Konventsiooniosaline, kellel on põhjust arvata, et teine konventsiooniosaline ei täida või on jätnud täitmata konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib teatada sellest sekretariaadile ning samal ajal ja viivitamata kas ise või sekretariaadi kaudu konventsiooniosalisele, kelle kohta ta seda väidab.

Sekretariaat peab kogu asjakohase teabe edastama konventsiooniosalistele. Vaidluste lahendamine 1. Konventsiooniosalised püüavad lahendada konventsiooni või selle protokolli tõlgendamisel, rakendamisel või järgimisel tekkivaid vaidlusi läbirääkimiste teel või muul rahumeelsel viisil poolte endi valikul. Kui asjaomased konventsiooniosalised ei suuda oma vaidlust lahendada eelmises lõikes nimetatud vahenditega, esitatakse vaidlus konventsiooniosaliste nõusolekul lahendamiseks rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule vastavalt VI lisas vahekohtu kohta sätestatud tingimustele.

Suutmatus kokku leppida vaidluse esitamises rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule ei vabasta siiski konventsiooniosalisi vastutusest püüda leida lahendus lõikes 1 nimetatud vahenditega.

Asjakohane avaldus esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes edastab selle konventsiooniosalistele. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, ametlik kinnitamine ja heakskiitmine 1. Ratifitseerimis- vastuvõtmis- heakskiitmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi. Taassisseveo kohustus Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, milleks asjaomased riigid on vastavalt konventsioonile andnud oma nõusoleku, ei saa lepingu kohaselt lõpule viia, tagab lähetusriik, et väljavedaja võtab kõnealused jäätmed tagasi lähetusriiki, kui jäätmeid pole võimalik muul viisil keskkonnahoidlikult kõrvaldada 90 päeva jooksul arvates päevast, mil sihtkohariik teavitas lähetusriiki ja sekretariaati, või muu asjaomaste riikide vahel kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel ei ole lähetusriik või transiitriik, kes on konventsiooniosaline, vastu kõnealuste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda. Artikkel 9. Ebaseaduslik jäätmevedu 1. Konventsioonis tähendab ebaseaduslik jäätmevedu ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, kui: a puudub konventsioonile vastav teatis kõigile asjaomastele riikidele, b puudub asjaomase riigi konventsioonile vastav nõusolek, c nõusolek on saadud asjaomastelt riikidelt võltsimise, valeandmete esitamise või muu pettuse teel, d saadetis oluliselt ei vasta dokumentides esitatud andmetele, või e tagajärjeks on selline ohtlike ja muude jäätmete kavatsetud kõrvaldamine nt kaadaminemis on vastuolus konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.

Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks väljavedaja või jäätmetekitaja tegevuse tõttu, tagab lähetusriik, et a väljavedaja või jäätmetekitaja või vajaduse korral lähetusriik ise võtab kõnealused jäätmed tagasi, või kui see pole võimalik, b kõnealused jäätmed kõrvaldatakse muul konventsioonile vastaval viisil 30 päeva jooksul arvates ajast, mil lähetusriiki teavitati ebaseaduslikust jäätmeveost, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel ei ole asjaomased konventsiooniosalised vastu selliste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda. Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks sissevedaja või jäätmekõrvaldaja tegevuse tõttu, tagab sihtkohariik, et sissevedaja või jäätmekõrvaldaja või vajaduse korral sihtkohariik ise kõrvaldab kõnealused jäätmed keskkonnahoidlikult 30 päeva jooksul arvates ajast, mil sihtkohariik sai ebaseaduslikust jäätmeveost teada, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel teevad asjaomased konventsiooniosalised vajalikku koostööd jäätmete keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks. Juhul kui vastutust ebaseadusliku jäätmeveo eest ei saa panna ei väljavedajale, jäätmetekitajale, sissevedajale ega jäätmekõrvaldajale, tagavad kas asjaomased või teised konventsiooniosalised omavahelise koostöö kaudu, et kõnealused jäätmed kõrvaldatakse keskkonnahoidlikult võimalikult kiiresti lähetusriigis, sihtkohariigis või d4 thermal scuth fat burner arvustused korral muus sobivas kohas.

Konventsiooniosaline kehtestab asjakohased siseriiklikud õigusaktid, et vältida ebaseaduslikku jäätmevedu ja karistada selle eest.

d4 thermal scuth fat burner arvustused kaalulangus hoolimata palju soomisest

Konventsiooniosalised teevad koostööd selles artiklis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Artikkel Rahvusvaheline koostöö 1. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et täiustada ning saavutada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist.

Konventsiooniosalised rakendavad asjakohaseid abinõusid, et teha koostööd arengumaade abistamiseks artikli 4 lõike 2 punktide a, b, c ja d kohaldamisel.

Võttes arvesse arengumaade vajadusi, ergutatakse konventsiooniosaliste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koostööd, et muu hulgas suurendada avalikkuse teadlikkust, arendada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ning uue, d4 thermal scuth fat burner arvustused jäätmetekkega tehnoloogia kasutuselevõttu. Kahe- ja mitmepoolsed ning piirkondlikud kokkulepped 1.

Arvestamata artikli 4 lõiget 5 võivad konventsiooniosalised omavahel või riikidega, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, sõlmida kahe- ja mitmepoolseid ning piirkondlikke lepinguid ja kokkuleppeid ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, tingimusel et need ei kahjusta ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist vastavalt konventsioonile.

Nimetatud lepingud ja kokkulepped peavad samamoodi kui konventsioon silmas keskkonnahoidlikkust, arvestades eelkõige arengumaade huve. Konventsiooniosalised teavitavad sekretariaati kõikidest lõikes 1 nimetatud kahe- ja mitmepoolsetest ning piirkondlikest lepingutest ja kokkulepetest ning nendest, mis nad on sõlminud enne konventsiooni nende suhtes jõustumist, et kontrollida ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, mis toimub täielikult niisuguste kokkulepete poolte vahel.

Konventsioon ei mõjuta jäätmete riikidevahelist vedu nimetatud kokkulepete alusel, tingimusel et need kokkulepped on kooskõlas konventsiooni nõuetega ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise kohta. Vastutust käsitlev konsultatsioon Konventsiooniosalised teevad koostööd, et võimalikult kiiresti vastu võtta protokoll, mis sätestab juhendid ja korra ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veoga tekitatud kahju eest vastutamise ja hüvitamise kohta.

Teabe edastamine 1. Kui konventsiooniosalised saavad teada, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel on juhtunud õnnetus, mis võib ohustada teiste riikide inimeste tervist ja keskkonda, tagavad nad, et neid riike viivitamata ohust teavitatakse. Konventsiooniosalised tagavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, et kõikide ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevate teatiste ärakirjad ja vastused neile saadetakse sekretariaati, juhul kui seda on palunud konventsiooniosaline, kelle arvamuse kohaselt kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu kahjustab tema keskkonda.

Examples of day-one experiments with the nuclear resonance fluorescence technique, photonuclear reaction measurements, photofission experiments and studies of nuclear collective excitation modes and competition between various decay channels are discussed. The advantages which ELI-NP provides for all these experiments compared to the existing facilities are discussed. It will be an ultra high-intensity, high repetition-rate, femtosecond laser facility whose main goal is generation and applications of high-brightness X-ray sources and accelerated charged particles in different fields. Particular care will be devoted to the potential applicability of laser-driven ion beams for medical treatments of tumors. Indeed, such kind of beams show very interesting peculiarities and, moreover, laser-driven based accelerators can really represent a competitive alternative to conventional machines since they are expected to be more compact in size and less expensive.

Rahastamine 1. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et vastavalt eri piirkondade ja alapiirkondade vajadustele tuleb asutada piirkondlikud keskused ohtlike ja muude jäätmete käitlemist ja nende tekke vähendamist miinimumini käsitlevaks koolituseks ja sellealase tehnoloogia edastamiseks.

Aurutid ja Fun Cooking

Konventsiooniosalised otsustavad asjakohaste vabatahtlike rahastamissüsteemide loomise. Konventsiooniosalised kaaluvad esialgset abi osutava uuendatava fondi loomist, et võimalikult vähendada kahju, mis hädaolukordade puhul kaasneb ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel juhtunud õnnetustega. Konventsiooniosaliste konverents 1. Käesolevaga luuakse konventsiooniosaliste konverents.

Esimest korda kutsub konventsiooniosaliste konverentsi istungi kokku UNEPi tegevdirektor käesoleva konventsiooni kuidas eemaldada rasva plekk riided hiljemalt ühe aasta möödumisel.

Pärast seda peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid korrapäraste ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks konverentsi esimesel istungil.

Konventsiooniosaliste konverentsi erakorraline istung peetakse siis, kui konverents peab seda vajalikuks või mõni konventsiooniosaline seda kirjalikult taotleb, tingimusel et kuue kuu jooksul arvates d4 thermal scuth fat burner arvustused, mil sekretariaat on edastanud taotluse konventsiooniosalistele, toetab seda vähemalt üks kolmandik neist.

Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ning võtab vastu oma töökorra ja asutatavate allorganite töökorra, samuti finantseeskirjad eelkõige konventsiooniosaliste finantsosaluse määramiseks konventsiooni alusel.

Oma esimesel istungil arutavad konventsiooniosalised selliste lisameetmete võtmise vajadust, mis aitavad neil täita oma kohustusi merekeskkonna kaitsmisel ja säilitamisel konventsiooni raames. Konventsiooniosaliste konverents jälgib ja hindab pidevalt konventsiooni rakendamise tõhusust ning lisaks: a edendab asjakohase poliitika, strateegia ja meetmete ühtlustamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale; b arutab ja võtab vajaduse korral vastu konventsiooni muudatusi ja lisasid, arvestades muu hulgas olemasolevat teadus- tehnika- majandus- ja keskkonnateavet; c arutab ja võtab lisameetmeid, mis konventsiooni ja artiklis 11 nimetatud lepingute ja kokkulepete järgimisel saadud kogemuste põhjal võivad olla vajalikud konventsiooni eesmärkide saavutamiseks; d arutab kaalulangus sooki ilma lihata võtab vajaduse korral vastu protokolle; e asutab selliseid allorganeid, mida ta peab konventsiooni rakendamisel vajalikuks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja tema allasutused, samuti riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, võivad konventsiooniosaliste konverentsi istungitel olla esindatud vaatlejana. Ohtlike ja muude jäätmetega seotud valdkondades tegutseval muul siseriiklikul või rahvusvahelisel, valitsustevahelisel või valitsusvälisel organisatsioonil või asutusel, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla konventsiooniosaliste konverentsi istungil esindatud vaatlejana, võib lubada osaleda, kui vähemalt üks kolmandik kohalolevatest konventsiooniosalistest ei ole selle vastu.

Vaatlejatele osavõtu võimaldamist ja istungil osalemist reguleeritakse konventsiooniosaliste konverentsi vastuvõetud töökorraga. Konventsiooni jõustumisest kolme aasta möödumisel ja edaspidi vähemalt iga kuue aasta möödumisel annab konventsiooniosaliste konverents hinnangu konventsiooni tõhususele ning vajaduse korral arutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo osalist või täielikku keelustamist uusima teadus- keskkonna- tehnika- ja majandusteabe põhjal.

Sekretariaat 1. Sellise kontrollimise kulusid ei kanna sekretariaat; i aidata konventsiooniosalistel nende taotluse korral tuvastada ebaseadusliku jäätmeveo juhtumeid ja viivitamata edastada asjaomastele konventsiooniosalistele ebaseadusliku jäätmeveo kohta saadud teave; j teha koostööd konventsiooniosalistega ning asjakohaste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ekspertide ja vahendite saamiseks, et hädaolukorras konventsiooniosalistele kiiret abi osutada; k täita teisi konventsiooni eesmärkidega seotud ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents määrab.

Sekretariaadi ülesandeid täidab ajutiselt UNEP, kuni konventsiooniosaliste konverents on artikli 15 kohaselt pidanud oma esimese istungi. Oma esimesel istungil määrab konventsiooniosaliste konverents ametisse sekretariaadi nende pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide seast, kes on andnud nõusoleku täita konventsioonist tulenevaid sekretariaadi ülesandeid. Nimetatud istungil annab konventsiooniosaliste konverents ka hinnangu selle kohta, kuidas ajutine sekretariaat on täitnud lõikes 1 esitatud ja muid ülesandeid, ja otsustab nende ülesannete täitmiseks mario rasva poletid struktuuri.

Konventsiooni muudatused 1. Konventsiooniosaline võib teha muudatusettepanekuid konventsiooni kohta ja iga protokolli pool võib teha muudatusettepanekuid protokolli kohta. Nimetatud muudatusettepanekutes arvestatakse muu hulgas asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi. Konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Protokollide muudatused võetakse vastu kõnesoleva protokolli poolte istungil.

Konventsiooniosaline ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu riikidesse, kes pole konventsiooniga ühinenud, ega nende sissevedu sellistest riikidest.

Konventsiooniosalised lepivad kokku, et nad ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu nende kõrvaldamiseks maa-alal, mis asub lõunalaiusest lõuna pool, sõltumata sellest, kas kõnealuseid jäätmeid veetakse riikide vahel või mitte.

Peale selle konventsiooniosaline: a keelab kõikidel oma jurisdiktsioonile alluvatel isikutel vedada või kõrvaldada ohtlikke ja muid jäätmeid, välja arvatud isikud, keda selleks on volitatud või kellel on lubatud selliseid toiminguid teha; b nõuab, et riikidevaheliselt veetavad ohtlikud ja muud jäätmed on pakitud ja märgistatud ning neid veetakse vastavuses üldiselt heakskiidetud ja tunnustatud rahvusvaheliste pakendamis- märgistamis- ja veoeeskirjade ja -standarditega ning et arvestatakse asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud tavasid; c nõuab, et ohtlikud ja muud jäätmed oleksid varustatud saatekirjaga alates veo lähetuskohast kuni nende kõrvaldamiskohani.

Konventsiooniosaline nõuab, et väljaveetavaid d4 thermal scuth fat burner arvustused ja muid jäätmeid käideldaks sihtkohariigis või mujal keskkonnahoidlikult. Oma esimesel istungil määravad konventsiooniosalised kindlaks selle konventsiooniga reguleeritavate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tehnilised juhised. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu lubatakse ainult juhul, kui: a lähetusriigil ei ole tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi või sobivaid jäätmekäitluskohti, et kõnealused jäätmed kõrvaldada keskkonnahoidlikult ja tõhusalt; b sihtkohariigis vajatakse kõnealuseid jäätmeid toormena ringlussevõtuks või jäätmeid taaskasutavates tööstusharudes; c kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu on vastavuses kriteeriumidega, mille konventsiooniosalised on kindlaks määranud, tingimusel et need kriteeriumid ei erine konventsiooni eesmärkidest.

Konventsioonist tulenevat ohtlikke ja muid jäätmeid tekitava riigi kohustust nõuda kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ei saa mitte mingil tingimusel üle kanda sihtkoha- või transiitriigile.

Konventsioon ei takista konventsiooniosalisi inimese tervise ja keskkonna parema kaitsmise nimel kehtestada lisanõudeid, mis on kooskõlas konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega. Konventsioon ei mõjuta mingil määral riikide suveräänsust oma territoriaalvetes, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega kindlaks määratud, ning suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele on nende majandusvööndis ja mandrilaval, ning kõikide riikide laevastiku ja lennuväe poolt navigatsiooniõiguste ja vabaduste kasutamist nii, nagu see on ette nähtud rahvusvahelise õigusega ja esitatud asjakohastes rahvusvahelistes kokkulepetes.

Artikkel 5. Pädeva ametiasutuse ja sidekeskuse määramine Selleks et hõlbustada konventsiooni rakendamist, konventsiooniosalised: 1. Transiitriik määrab teatiste vastuvõtmiseks ühe pädeva ametiasutuse; 2. Artikkel 6. Jäätmete vedu konventsiooniosaliste vahel 1. Lähetusriik saadab ise või nõuab, et jäätmetekitaja või väljavedaja saadab ohtlike ja muude jäätmete kavandatava veo kohta kirjaliku teatise asjaomaste riikide pädevatele ametiasutustele lähetusriigi pädevate ametiasutuste kaudu.

Teatis koosneb V A lisas täpsustatud deklaratsioonidest ja teabest ning on kirjutatud sihtkohariigile vastuvõetavas keeles. Igale asjaomasele riigile tuleb saata ainult üks teatis. Sihtkohariik vastab teatajale kirjalikult, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes jäätmete riikidevaheliseks veoks luba andmast või nõudes lisateavet. Sihtkohariigi lõpliku vastuse ärakiri saadetakse asjaomaste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele. Lähetusriik ei luba jäätmetekitajal või väljavedajal hakata jäätmeid riikidevaheliselt vedama enne, kui ta pole saanud kirjalikku kinnitust, et: a teataja on saanud sihtkohariigilt kirjaliku nõusoleku, b teataja on saanud sihtkohariigilt kinnituse väljavedaja ja jäätmekõrvaldaja vahel sõlmitud lepingu kohta, milles täpsustatakse kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

Konventsiooniosaline, kes on transiitriik, saadab teatajale viivitamata kinnituse teatise kättesaamise kohta. Seejärel võib ta 60 päeva jooksul teatajale kirjalikult vastata, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes luba andmast või nõudes lisateavet. Lähetusriik ei luba alustada jäätmete veoga enne, kui teataja pole saanud transiitriigi kirjalikku nõusolekut.

Kui konventsiooniosaline siiski mingil ajal otsustab, et ta kas üldiselt või teatud tingimustel ei nõua ohtlike ja muude jäätmete riikidevaheliseks veoks läbiveona eelnevat kirjalikku nõusolekut või kui ta muudab oma sellealaseid nõudmisi, teatab ta oma otsusest viivitamata teistele konventsiooniosalistele vastavalt artiklile Kui viimasena nimetatud juhul pole transiitriik saatnud lähetusriigile vastust nimetatud teatise saamisest 60 päeva jooksul, võib lähetusriik anda loa jäätmete väljaveoks transiitriigi kaudu.

Juhul kui riikidevaheliselt veetavad jäätmed on õiguslikult määratlenud ohtlikena või peab neid ohtlikeks ainult: a lähetusriik, kehtivad selle artikli lõikes 9 sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis väljavedaja ja lähetusriigi kohta; b sihtkohariik või sihtkohariik ja transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle artikli lõigetes 1, 3, 4 ja 6 väljavedaja ja lähetusriigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta; c transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle riigi kohta lõike 4 sätted.

Asjaomaste riikide kirjaliku nõusoleku korral võib lähetusriik lubada jäätmetekitajal või väljavedajal kasutada üldteatist, kui ühesuguste füüsiliste ja keemiliste omadustega ohtlikke ja muid jäätmeid veetakse korrapäraselt samale jäätmekõrvaldajale lähetusriigi sama väljumistolliasutuse kaudu, sihtkohariigi sama saabumistolliasutuse kaudu ning läbiveo puhul transiitriikide samade saabumis- ja väljumistolliasutuste kaudu.

Asjaomased riigid võivad oma kirjalikus nõusolekus seada lõikes 6 nimetatud üldteatise kasutamise tingimuseks, et ohtlike ja muude jäätmete kohta antaks teavet, näiteks kavandatavate saadetiste täpne kogus või korrapäraselt esitatavad nimekirjad. Lõigetes 6 ja 7 nimetatud üldteatis ja kirjalik nõusolek võivad kehtida ohtlike ja muude jäätmete mitme saadetise kohta kõige rohkem 12 kuud.

Konventsiooniosalised nõuavad, et iga isik, kes vastutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo eest, allkirjastab kõnealuste jäätmete saatekirja kas jäätmete väljasaatmisel või vastuvõtmisel. Samuti nõuavad nad, et jäätmekõrvaldaja teavitaks väljavedajat ja lähetusriigi pädevaid ametiasutusi kõnealuste jäätmete kättesaamisest ning õigel ajal kõrvaldamise lõpetamisest teatises täpsustatud viisil.

Kui lähetusriigis ei ole saadud asjakohast teavet, teatab lähetusriigi pädev ametiasutus või väljavedaja sellest sihtkohariigile. Selles artiklis nõutud teatis ja vastus edastatakse kõnealuste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele või asjaomasele riigiasutusele, kui tegemist on riigiga, kes pole konventsiooniga ühinenud.

Ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol peab veosel olema kindlustus, võlakiri või muu tagatis, nii nagu seda nõuab sihtkohariik või transiitriik, kes pole konventsiooniosaline.

Artikkel 7. Konventsiooniosalise jäätmete riikidevaheline vedu riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised Konventsiooni artikli 6 lõige 2 kehtib mutatis mutandis konventsiooniosalise ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta riigi või riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised. Artikkel 8.

Taassisseveo kohustus Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, milleks asjaomased riigid on vastavalt konventsioonile andnud oma nõusoleku, ei saa lepingu kohaselt lõpule viia, tagab lähetusriik, et väljavedaja võtab kõnealused jäätmed tagasi lähetusriiki, kui jäätmeid pole võimalik muul viisil keskkonnahoidlikult kõrvaldada 90 päeva jooksul arvates päevast, mil sihtkohariik teavitas lähetusriiki ja sekretariaati, või muu asjaomaste riikide vahel kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel ei ole lähetusriik või transiitriik, kes on konventsiooniosaline, vastu kõnealuste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda. Artikkel 9. Ebaseaduslik jäätmevedu 1. Konventsioonis tähendab ebaseaduslik jäätmevedu ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, kui: a puudub konventsioonile vastav teatis kõigile asjaomastele riikidele, b puudub asjaomase d4 thermal scuth fat burner arvustused konventsioonile vastav nõusolek, c nõusolek on saadud asjaomastelt riikidelt võltsimise, valeandmete esitamise või muu pettuse teel, d saadetis oluliselt ei vasta dokumentides esitatud andmetele, või e tagajärjeks on selline ohtlike ja muude jäätmete kavatsetud kõrvaldamine nt kaadaminemis on vastuolus konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.

ehk khaki ei: Topics by neikid.ee

Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks väljavedaja või jäätmetekitaja tegevuse tõttu, tagab lähetusriik, et a väljavedaja või jäätmetekitaja või vajaduse korral lähetusriik ise võtab kõnealused jäätmed tagasi, või kui see pole võimalik, b kõnealused jäätmed kõrvaldatakse muul konventsioonile vastaval viisil 30 päeva jooksul arvates ajast, mil lähetusriiki teavitati ebaseaduslikust jäätmeveost, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel ei ole asjaomased konventsiooniosalised vastu selliste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda.

Konventsiooni reguleerimisala 1. Konventsioonis mõistetakse ohtlike jäätmetena järgmisi riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid: a I lisas loetletud mis tahes kategooriasse kuuluvad jäätmed, kui neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud omadust, b jäätmed, mis ei kuulu punktis a nimetatute hulka, kuid mis on määratletud ohtlike jäätmetena või mida peetakse ohtlikeks jäätmeteks konventsiooniga ühinenud väljaveo- sisseveo- või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides. Konventsioonis käsitatakse muude jäätmetena riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid, mis kuuluvad II lisas loetletud mis tahes kategooriasse. Konventsiooni ei kohaldata jäätmete suhtes, mille kohta nende radioaktiivsuse tõttu kehtivad teised rahvusvahelise kontrolli süsteemid, sealhulgas rahvusvahelised kokkulepped radioaktiivsete ainete kohta.

Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks sissevedaja või jäätmekõrvaldaja tegevuse tõttu, tagab sihtkohariik, et sissevedaja või jäätmekõrvaldaja või vajaduse korral sihtkohariik ise kõrvaldab kõnealused jäätmed keskkonnahoidlikult 30 päeva jooksul arvates ajast, mil sihtkohariik sai ebaseaduslikust jäätmeveost teada, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul.

Sel otstarbel teevad asjaomased konventsiooniosalised vajalikku koostööd jäätmete keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks.

Juhul kui vastutust ebaseadusliku jäätmeveo eest ei saa panna ei väljavedajale, jäätmetekitajale, sissevedajale ega jäätmekõrvaldajale, tagavad kas asjaomased või teised konventsiooniosalised omavahelise koostöö kaudu, et kõnealused jäätmed kõrvaldatakse keskkonnahoidlikult võimalikult kiiresti lähetusriigis, sihtkohariigis või vajaduse korral muus sobivas kohas.

Konventsiooniosaline kehtestab asjakohased siseriiklikud õigusaktid, et vältida ebaseaduslikku jäätmevedu ja karistada selle eest.

Konventsiooniosalised teevad koostööd selles artiklis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Artikkel Rahvusvaheline koostöö 1. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et täiustada ning saavutada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist.